Sisukord:
Budism.     1
Karma seadus ja kannatuse probleem.     2
Mungaks saamine. 2
Peasuund ja levik.     3
Budism tдnapдeval.     4
Budistlik kunst. 4
Budism.
Budism  tekkis  VI  saj.  E.  Kr.  Kirde-Indias  vastukaaluks   brahmanismi,
Polьteismile ja ohverdamisreligioonile. Budismi rajaja on  ajalooline  isik,
Kirde-India valitseja poeg Siddhartha  Gautama.Tema  sьnni-ja  surma  aastat
tдpselt ei teata, kuid tхenдoliselt elas ta aastail 556-486 e.kr.
Ьhestki usulisest  хpetajast  ei  ole  jutustatud  nii  palju  legende,  kui
Gautamast.  Kuid  neil  legendidel  on  siiski   ajalooline   tхepхhi.   Ьhe
eluloolise  legendi  jдrgi  koostati  Gautamale   vastavalt   hinduistlikule
kombele sьnnihoroskoop, mis ennustas,  et  poiss  hakkab  maailma  kannatusi
nдhes mungaks. Et ennustus ei tдituks, pidi Gautama veetma oma  noorusaastad
isa  luksusliku  palee  kaitsvate  mььride  vahel.  Kord   vдljaspool   aeda
jalutades nдgi ta rauka, haiget surijat ja askeeti. Nii sai  Gautama  teada,
et elu on kannatus, sest vanadus, haigus ja surm on  igaьhe,  ka  tema  enda
saatus.  Pдrast  selle  mхistmist  tundus  endine  hiilgav  elu  tьhine.  Ta
otsustas askeedi eeskujul  otsida  kannatuse  pхhjusi  ja  teed,  mis  viiks
kannatustest vabanemisele.
Budistlike  vanemate  poeg   omandab   religioosse   tдisealisuse   piduliku
toiminguga.  Esmalt  riietatakse  ta  kaunitesse  kuningapoja   rхivastesse.
Seejдrel vahetatakse see munga kollase rьь vastu ja  juuksed  aetakse  maha.
Seejдrel jддb poiss mхneks nдdalaks  vхi  terveks  aastaks  kloostrisse,  et
munkade  juhendamisel  хppida.  Ka  tьtarlastele  korraldatakse   samalaadne
tseremoonia. Selle abil samastuvad noored Buddhaga, kes  hьlgas  kuningapoja
elu ja hakkas askeediks, et хppida tundma tхde kannatusest.
Buddha oli  valgustust  saades  35-aastane  ning  ta  levitas  dhammat,  oma
хpetust,45-aastat.Buddha  suri  ja  tхusis   kхrgeimasse   nirvaanasse   80-
aastasena.Legend jutustab, et tema surmale reageerisid vхimsalt nii  loodus,
jumalad kui ka vaimud. India kombe kohaselt Buddha surnukeha pхletati.  Tema
tuhk ja muud jддnused viidi erinevatesse paikadesse ja pandi  palverдnnakute
sihtkohtadeks ehitatud stuupadesse. Buddha vдitis, et ta  on  praktilise  ja
moraalse eluviisi хpetaja.  Alles  hiljem  hakati  хpetama,  et  tal  tekkis
pдrast erinevate vaimsete arengustaadiumite lдbimist ьli inimlikke  omadusi.
Mхnede  legendide  kohaselt  oli  Gautamal  enne  lхplikku   nirvaanat   550
varasemat elu. Buddha ehk valgustatu aunime  saavutanuid  vдidetakse  olevat
kьmneid.
Buddha ise oma  хpetusi  kirja  ei  pannud.  Vanimad  tekstid  on  koostatud
sajandeid pдrast  tema  surma.  Budistlike  kanoniseeritud  raamatute  kohta
kasutatakse  nimetust«tripitaka«.  Selle  tekst  on  kirja  pandud   paali
keeles,  mis  on   suguluses   hinduistlike   pьhade   raamatute   sanskriti
keelega.«Tripitaka« ehk  «kolmikkorv«  kinnitati  kolmandal  budistlikul
konsiiliumil keiser Asoka (u 270-230 e.Kr) ajal. Selle esimene osa  sisaldab
eetilisi juhiseid munkadele  ja  nunnadele  nn.  kloostrireegli.  Teine  osa
koosneb Buddha хpetuskхnedest ja  sellesse  nn.  хpetuste  korvi  kuulub  ka
budismi  kхige  populaarsem  raamat  Dhammapada,  mis  esitab   selgelt   ja
aforismilaadselt budismi pхhiхpetusi. Kхige hilisem  nn.  Filosoofiliste  ja
metafььsiliste traktaatide korv  sisaldab  хpetuslike  kьsimuste  sьgavamaid
kдsitlusi. Hiljem  tekkinud  koolkondadel  on  arvukalt  pдrastpoole  pьhaks
kuulutatud raamatuid.
Kaheksaosaline tee on moraalse  enesedistsipliini  meetod.  See  toob  kaasa
head teod, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise  uuestisьndidest
ja kannatusest.
Buddha хpetuse jдrgi on eksistentsil kolm omadust.
1. Kхik siin  maailmas  on  kaduv  ja  muutuv.  Ainus  pьsiv  asi  on  pidev
muutumine. Nii kхlasid ka Buddha viimased sхnad: Kхik vormi omav  on  kaduv.
Pingutage lakkamatult.
2. Kхik  olemasolev  on  mддratud  kannatama.  Kannatuse  kхrvaldab  elujanu
suretamise kaheksaosalise tee abil.
3. Ьhelgi olendil ei ole muutumatud oma mina.
Karma seadus ja kannatuse probleem.
Budism on  vхtnud  hinduistliku  хpetuse  karmast  ja  uuestisьnnist.  Karma
tдhendab tegu ja selle tagajдrgi. Kхik  maailmas  on  karma  loodud.  Igaьks
meist on omaenda karma  laps.  Seega  on  alusetu  panna  oma  fььsilisi  ja
vaimseid omadusi pдrilikkuse  vхi  keskkonna  sььks,  sest  inimene  ise  on
mддranud selle, milline  ta  on  ning  millisesse  keskkonda  ja  missuguste
vanemate lapseks ta sьnnib. Buddha хpetab, et alles siis, kui karma  seaduse
хiglus  on  tingimusteta  aktsepteeritud,  vхib  inimene   teadlikult   enda
muutmist  alustada.  Pццrdumine  valgustuse  teele  algab  iseenda  ja   oma
olukorra pхhjalikust hindamisest.
Budist kдib tihti templis mediteerimas. Ta  kummardab  Buddha  kuju  ees  ja
austab munki. Buddha kuju  ette  asetab  ta  lilli  vхi  puuvilju  vхi  siis
pхletab suitsutusaineid. Ta mхtiskleb hea eeskuju  ьle,  mida  Buddha  andis
oma  eluajal  ja  nende  heade  tegude  ьle,  mis  aitavad  edeneda   хilsal
kaheksaosalisel teel.
Mungaks saamine.
Kloostrid asuvad enamasti  templite  juures  ja  on  avatud  ka  ilmikutele.
Birmas ja Tais viibivad peaaegu  kхik  12-15aastased  poisid  mхned  nдdalad
kloostris. Mungaks vхidakse pьhitseda  20-aastaselt.Kui  keegi  tahab  saada
munga ьhiskonna liikmeks, peab ta riietuma kollasesse  toogasse,  ajama  oma
pea paljaks, kьmblema ja minema toma kavatsusest mхnele mungale.  Munga  ees
tuleb tal anda kolmekordne usaldusvanne. See on budistide usutunnistus,  mis
sisaldab хpetuse kхige tдhtsamad  punktid.  Kolm  tunnistust:  Mina  usaldan
Buddhat. Mina usaldan хpetust. Mina usaldan munkade ьhendust.
Tavaliselt on munk riietatud kollasesse rььsse,  jalas  lahtised  sandaalid.
Buddha хpetuse kohaselt peab ta sццgipoolist  muretsema  kerjates.  Ilmikute
ьlesandeks on munkade toitmine. See, kes annab mungale sььa, saab  vхimaluse
sooritada heategu, mistхttu tдnulik peab olema andja, mitte munk. Peale  oma
rьь ei tohi mungal  olla  kaasas  muud  kui  kauss  kerjamiseks,  nхel,  108
nццrile aetud palvehelvest, mida loendatakse  Buddha  хilsate  omaduste  ьle
mхtiskledes,  habemenuga  juuste,  habeme  ja   kulmude   pьgamiseks,   sest
juukseidki peetakse liigseks ehteks. Joogivett kurnatakse enne  tarvitamist,
et mitte kogemata elusolendeid alla neelata.
Templeid, mida Birmas nim. pagoodideks  on  iga  pдev  palvetajaile  avatud.
Buddha altari ees palvetatakse ja ohverdatakse lilli, maiustusi,  raha  jne.
Ohverdamine ja meditatsioon toimub suures harduses  ja  tдielikus  vaikuses.
Mхnes budistlikus templis, eriti Sri Lankas, vхib Buddha  kuju  kхrval  nдha
ka hinduistlikke jumalakujutisi. Budistlikes maades leidub erilisi  ehitisi,
stuupasid, kus sдilitatakse Buddha pхletatud surnukeha jддnuseid:  juukseid,
hambaid,  kaelalьlisid  jne.  Vagad  budistid  teevad  nendesse  templitesse
palverдnnakuid. Pьhad sдilmed on austuse objektiks ja neil  usutakse  olevat
mediteerimisel keskenduda  aitav  toime.  Budistlikes  kodudes  on  vдikesed
pьhamud vхi altarid, kus hoitakse pьhapilte. Nende  ees  seistes  lausutakse
kolmekordne usaldusvanne,  pхletatakse  suitsutusaineid  ja  mediteeritakse.
Perekondlikel pьhadel, nagu nдiteks tдisealiseks saamise peol,  pulmades  ja
matustel, toimetavad mungad piduliku talituse. Lisaks peetakse veel  rohkelt
muid pьhasid, mis on seotud aastaaegade ja Buddha elu sьndmustega.  Budismis
хpetatakse moraalset optimismi: iga inimene on  suuteline  tegema  nii  head
kui halba ning igaьks vastutab vaid iseenda eest.
Peasuund ja levik.
Pдrast Buddha surma tekkisid  tema  хpilaste  hulgas  lahkarvamused,  kuidas
peaks Buddha хpetust хigesti tхlgitsema. Peeti terve rida  koosolekuid,  kus
ьritati leida lahendus vaidlusalustes kьsimustes ja jхuda  pьhade  raamatute
suhtes ьksmeelele. Lahkarvamused viisid meie ajaarvamise algul  siiski  kahe
peamise voolu tekkimiseni. Arvukate vдiksemate  koolkondade  хpetuste  areng
toimus pika aja vдltel (300 e.Kr-700p.Kr ).
Budistide arvu kindlaksmддramine on keeruline, kuna  paljudes  maades,  nagu
Jaapanis ja Hiinas,  vхivad  inimesed  liituda  mitme  religioosse  ьhenduse
tegevusega. Esineb  mitmeid  hinnanguid,  kuid  kхige  ьldisem  arv  on  260
miljonit.  Nдiteks  hinduismiga   vхrreldes   on   budism   oma   vдiksemast
pooldajaskonnast   hoolimata   tхeline   maailmareligioon.   Цelnud    lahti
kastisьsteemist, pole see erinevalt rahvususundist ьhegi  kindla  rahva  vхi
kultuuriga seotud.
Budism tдnapдeval.
Varem  sььdistati  budismi   sotsiaalses   ja   poliitilises   passiivsuses.
Kдesoleval sajandil on aset leidnud  budismi  aktiviseerumine,  see  on  aga
seotud  rahvusliku  дrkamisega.   Tдnapдeval   on   buda   munkadel   tдhtis
poliitiline ja sotsiaalne roll paljudes hinajaana maades.
Sri  Lankas  (aastani  1973  Tseilon  )   on   budism   riigist   lahutatud.
Sellegipoolest  on  ta  olnud  tдhtis  tegur  selle  maa  poliitikas  pдrast
iseseisvumist.  Mungaorganisatsiooni  tegevus  on  kaasajastatud  ja  mungad
osalevad aktiivselt poliitikas.
Tai  pхhiseaduse  jдrgi  peab  kuningas  olema  budist  ja  toimima   usundi
kaitsjana. Selles riigis on budism olnud  konservatiivne,  monarhiat  toetav
jхud.  Mхnedel  andmetel  on  riigis  umbes  200.000  munka  ja  ьle  20.000
kloostri.
Budistlik kunst.
Budistlik   kunst   hхlmab   arhitektuuri,   skulptuuri   ja    maalikunsti.
Arhitektuuri vanimateks eeskujudeks  on  koobastemplid  ja  India  veealused
hauakambrid. Hiljem kujunes budistliku templi pхhivormiks stuuba vхi  pagood
kellukese vхi poolkera kujuline  mдlestusmдrk  pьhadele  sдilmetele.  Stuupa
sees  on  ruum  kallihinnaliste  pьhade  sдilmete   jaoks.   Mхned   stuupad
ьmbritseti mььri vхi  sammaskдiguga.  Kuulsaim  budistlik  tempel  on  palve
rдnnakukohana populaarne, Buddha hammast sдilitav tempel Sri  Lankas,  Kandy
linnas Stuupa-stiil levis koos  budismiga  laialdaselt  Kagu-Aasias.  Sellel
stiilil on mitmeid erivorme Indo-Hiinas, Jaava saartel,  Nepaalis,  Tiibetis
ja Hiinas.
Skulptuur ja maalikunst kujutavad peamiselt Buddhat ja  tema  elu  erinevaid
etappe. Esimestel sajanditel Buddha enda kujutamist  vдlditi,  esitati  vaid
temaga seotud sьmboleid, nagu  nдiteks  tema  jalajдlge  vхi  seaduseratast.
Buddhat hakati kujutama meie  ajaarvamise  esimesel  sajandil  mediteerimise
abistamiseks.
Skulptuuride ja maalide ьlesanne on  kontsentreerida  mediteerimisel  mхtted
Buddha хpetusele ja eeskujule. need on ьhtlasi rahva  harimise  abivahendid,
sest neid illustreerivad budistlikke legende. Mahajaana-budismi  skulptuurid
kujutavad arvukaid valgustuse saavutanud mehi ja naisi, bodhisattvasid,  kes
veel pole siirdunud lхplikku  nirvaanasse.  Muusika,  tants  ja  draamakunst
pole budismi seisukohalt lubatud harrastused.